[{"data":1,"prerenderedAt":-1},["ShallowReactive",2],{"doc-detail-108406-pt":3,"doc-seo-108406-112":31,"detail-sidebar-cat-0-pt-112":92},{"code":4,"msg":5,"data":6},0,"success",{"doc_id":7,"user_id":8,"nickname":9,"user_avatar":10,"doc_module":4,"category_id":11,"category_name":12,"doc_title":13,"doc_description":14,"doc_content":15,"file_id":16,"file_url":17,"file_type":18,"file_size":19,"view_count":20,"is_deleted":4,"is_public":21,"is_downloadable":21,"audit_status":21,"page_count":22,"language":23,"language_code":24,"site_id":25,"html_lang":24,"table_of_contents":26,"faqs":27,"seo_title":28,"seo_description":14,"update_tm":29,"read_time":30},108406,1099523885074,"Ivy","https://ap-avatar.wpscdn.com/davatar_9964176cb1d06d4a9deccf72a44ae3dc",32,"Pesquisa e Relatórios","Kapitál Umanu Timor-Leste 2023 - Mensajen Xave","Kapitál Umanu Timor-Leste 2023 analisa krize kapitál umanu no impaktu negatinvu ba saúde, nutrisaun, edukasaun no protesaun sosial. O dokumentu haremos katak labarik no feto/rapariga sira presiza investimentu espesífiku, tanba nesesidade aumenta ho pandemia COVID-19 no inefisiénsia anterior iha gastu públiku. Fundu Petrolíferu, nu’udar motór ekonomia, risku ho hotu, fó urgénsia atu aumenta kapasidade interna no koordena polítika baseada ba evidénsia, akuntabilidade no sistema dadus integradu.","Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized Public Disclosure Authorized  \nSumariu Ezekutivu  \nTimor-Leste hasoru hela krize kapitál umanu. Labarik sira ne'ebé moris iha TimorLeste ohin loron sei iha menus husi metade produtividade ema-boot sira ne’ebé lolossira bele, se sira hetan edukasaun no saúde ne’ebé kompletu. Nunee mos, Fundu Petroliferu, nu'udar motór prinsipál ba ekonomia dezde nasaun ne'e niaindependensia iha tinan 2002, iha risku atu hotu iha dekade ida nia laran, fó ameasaba sustentabilidade ekonomia Timor-Leste nian, nune'e mós sistema saúde, edukasaun no protesaun sosial. Pandemia COVID-19 aumenta no aselera dezafiuhirak-ne'e no hakle'an liután dezigualdade sosioekonomiku no jeografiku iha nasaun laran tomak. Atu bele prepara ba futuru ida-ne'ebé mak depende ba património kapitál humanu, tempu ne’ebé disponivel ba Timor-Leste limitadu tebes no desafiune’ebé hasoru boot tebes.  \nMaske iha perspetiva ne'ebé ladun diak, iha mos oportunidade úniku ne'ebé presiza aproveita agora atu rezolve krize ne’e. Populasaun iha nasaun ne'e maioria joven, no iha janela oportunidade ida-ne'ebé sei taka lalais atu harii nivel kapitál umanu ne'ebé aas liu husi edukasaun ho kualidade, saude, nutrisaun no protesaun sosial. Liu husi kapitalizasaun ba esplozaun juvenil no tradús ba dividendu demografiku ida, povu Timor-Leste bele sai hanesan motór ba kresimentu ekonómiku nasaun nian. Ida ne'e presiza gasta ho di'ak liu, no la'ós nesesariamentegasta barak liu, iha vida tomak iha setór públiku, no estimula setór privadu ida ne’ebé diversifikadu. Koordenasaun di'ak liu ba parte interesada sira, akuntabilidade ne'ebé di'ak liu, no harii sistema dadus integradu no komprehensivu ba elaborasaun polítika, monitorizasaun no avaliasaun bazeia ba evidénsia sei sai nu'udar pontu huun ba dezenvolvimentu ida ne’e.  \nMensajen xave ualu bele distilla husi avaliasaun Kapitál Umanu Timor-Leste (HCR) 2023. Mensajen hirak-ne'e sai hanesan pontu referénsia komún ida ba Governu Timor-Leste (GoTL) no parte interesada sira seluk ne'ebé ativu iha dezenvolvimentu umanu atu identifika prioridade sira ba kurtu no médiu prazu bainvestimentu iha saúde, edukasaun no protesaun sosial. Hamutuk, ida-ne'e hotubele fó benefísiu ekonómiku nivel individuál no nivel makro no hadi'a rezultadudezenvolvimentu.  \nMensajen xave 1: Timor-Leste hasoru hela krize kapitál umanu.  \nKapitál umanu refere ba koñesimentu, abilidade no saúde ne'ebé ema haliburiha sira-nia moris tomak, hodi nune'e sira bele realiza sira-nia poténsia tomak.  \nNunee, ida-ne'e hanesan motór sentrál ida ba kresimentu sustentavel no redusaun kiak. Susesu kapitál umanu depende ba nasaun nia sistema prestasaun servisu no ambiente ne'ebé fasilita merkadu traballu nune'e mós setór saúde no nutrisaun, edukasaun no protesaun sosial. Iha Timor-Leste, labarik sira ne'ebé moris ohin loron sei iha de'it porsentu 45 produtivu hanesan ema-boot sira se sira hetan edukasaun no saúde ne’ebé kompletu tuir Banku Mundial nia Indise Kapitál Umanu, hatududistansia ne’ebé dook hosi parseiru ekonómiku no rejionál sira.  \nSe laiha asaun urjente ruma, kondisaun kapitál umanu ne'ebé aat ona iha Timor-Leste bele sai aat liután. Fundu Petroliferu ne'ebé sei hotu iha dekade oin mai signifika katak nasaun ne'e presiza fó kapasidade ba ninia ema sira atu sainu’udar motór ba kresimentu ekonómiku nasaun nian. Tenke fó atensaun espesífiku ba kapasitasaun ba labarik-feto no feto sira nu'udar kontribuinte importante ba forsatraballu, no mós ba rezultadu saúde, nutrisaun no edukasaunjerasaun oin mai nian.  \nTimor-Leste nia perfíl demográfiku oferese janela oportunidade, maibé janelane'e taka lalais dadaun. Maski rasio dependénsia-rasio ba labarik no populasaunferik-katuas kompara ho populasaun traballu ne'ebé sira depende ba – agora dadaun tun, maibé sei hahú sa'e fali iha 2050 (Figura ES1) . Se wainhira la iha populasaun ida-ne'ebé saudavel, edukadu, no produtivu, tranzisaun ida-ne'e bele lori ba kondis","cbCairFZRqbZg3Cm","https://ap.wps.com/l/cbCairFZRqbZg3Cm","pdf",625102,4,1,13,"Portuguese","pt",112,"# Mensajen xave\n## Krize kapitál umanu no definisaun\n## Risco sosiál-ekonómiku e janela oportunidade juvenil\n## Investimentu efisiente ba saúde, edukasaun e protesaun sosial\n## Impaktu COVID-19 e inefisiénsia gastu públiku","[{\"question\":\"Kapitál umanu iha Timor-Leste 2023 mak hanesan saida?\",\"answer\":\"Kapitál umanu nu’udar koñesimentu, abilidade no saúde ne’ebé ema haliburiha, hodi sira bele realiza poténsia tomak. Iha dokumentu nune’e identifika komponente servisu no ambiente ne’ebé suporta merkadu traballu, saúde, nutrisaun, edukasaun no protesaun sosial.\"},{\"question\":\"Nune’e saida mak krize kapitál umanu bele afeta Timor-Leste se la halo asaun urjente?\",\"answer\":\"Se la iha asaun urjente, kondisaun kapitál umanu aat bele sai aat liután, maski Fundu Petrolíferu hotu iha dekade oin mai. Dokumentu aprezenta nesesidade fó kapasidade ba ema sira atu sai motór kresimentu ekonómiku, ho atensaun espesífiku ba labarik-feto/feto sira.\"},{\"question\":\"Porque pandemia COVID-19 konsidera ona nu’udar impaktu adisionál ba kapitál umanu?\",\"answer\":\"COVID-19 halo ema lakon servisu besik porsentu 40 hosi populasaun ne’ebé servisu ona, no interupsaun ba servisu públiku. Impaktu ida ne’e halo negativu longu prazu ba saúde, nutrisaun, aprendijazen no rendimentu vida tomak.\"}]","Kapitál Umanu Timor-Leste 2023 - Mensajen Xave | PDF",1784470977,20,{"code":4,"msg":32,"data":33},"ok",{"site_id":25,"language":24,"slug":34,"title":13,"keywords":35,"description":14,"schema_data":36,"social_meta":87,"head_meta":89,"extra_data":91,"updated_unix":29},"human-capital-timor-leste-2023-key-messages","",{"@graph":37,"@context":86},[38,54,69],{"@type":39,"itemListElement":40},"BreadcrumbList",[41,45,49,52],{"item":42,"name":43,"@type":44,"position":21},"https://docshare.wps.com","Home","ListItem",{"item":46,"name":47,"@type":44,"position":48},"https://docshare.wps.com/pt/document/","Document",2,{"item":50,"name":12,"@type":44,"position":51},"https://docshare.wps.com/pt/document/pesquisa-e-relatórios/",3,{"item":53,"name":13,"@type":44,"position":20},"https://docshare.wps.com/pt/document/human-capital-timor-leste-2023-key-messages/108406/",{"url":53,"name":13,"@type":55,"author":56,"headline":13,"publisher":58,"fileFormat":61,"inLanguage":24,"description":14,"dateModified":62,"datePublished":63,"encodingFormat":61,"isAccessibleForFree":64,"interactionStatistic":65},"DigitalDocument",{"name":9,"@type":57},"Person",{"url":42,"name":59,"@type":60},"DocShare","Organization","application/pdf","2026-08-16","2026-07-19",true,{"@type":66,"interactionType":67,"userInteractionCount":20},"InteractionCounter",{"@type":68},"ViewAction",{"@type":70,"mainEntity":71},"FAQPage",[72,78,82],{"name":73,"@type":74,"acceptedAnswer":75},"Kapitál umanu iha Timor-Leste 2023 mak hanesan saida?","Question",{"text":76,"@type":77},"Kapitál umanu nu’udar koñesimentu, abilidade no saúde ne’ebé ema haliburiha, hodi sira bele realiza poténsia tomak. Iha dokumentu nune’e identifika komponente servisu no ambiente ne’ebé suporta merkadu traballu, saúde, nutrisaun, edukasaun no protesaun sosial.","Answer",{"name":79,"@type":74,"acceptedAnswer":80},"Nune’e saida mak krize kapitál umanu bele afeta Timor-Leste se la halo asaun urjente?",{"text":81,"@type":77},"Se la iha asaun urjente, kondisaun kapitál umanu aat bele sai aat liután, maski Fundu Petrolíferu hotu iha dekade oin mai. Dokumentu aprezenta nesesidade fó kapasidade ba ema sira atu sai motór kresimentu ekonómiku, ho atensaun espesífiku ba labarik-feto/feto sira.",{"name":83,"@type":74,"acceptedAnswer":84},"Porque pandemia COVID-19 konsidera ona nu’udar impaktu adisionál ba kapitál umanu?",{"text":85,"@type":77},"COVID-19 halo ema lakon servisu besik porsentu 40 hosi populasaun ne’ebé servisu ona, no interupsaun ba servisu públiku. Impaktu ida ne’e halo negativu longu prazu ba saúde, nutrisaun, aprendijazen no rendimentu vida tomak.","https://schema.org",{"og:url":53,"og:type":88,"og:title":13,"og:site_name":59,"og:description":14},"article",{"robots":90,"canonical":53},"index,follow",{"doc_id":7,"site_id":25},{"code":4,"msg":5,"data":93},[94,99,103,107,111,115,119,121,125,129],{"id":95,"doc_module":4,"doc_module_name":47,"category_name":96,"show_sort_weight":97,"slug":98},26,"Contos e Romances",60,"story-novel",{"id":100,"doc_module":4,"doc_module_name":47,"category_name":101,"show_sort_weight":97,"slug":102},46,"Estilo de Vida","lifestyle",{"id":104,"doc_module":4,"doc_module_name":47,"category_name":105,"show_sort_weight":97,"slug":106},28,"Exames","exam",{"id":108,"doc_module":4,"doc_module_name":47,"category_name":109,"show_sort_weight":97,"slug":110},47,"Geral","general",{"id":112,"doc_module":4,"doc_module_name":47,"category_name":113,"show_sort_weight":97,"slug":114},29,"Histórias em Quadrinhos","comic",{"id":116,"doc_module":4,"doc_module_name":47,"category_name":117,"show_sort_weight":97,"slug":118},27,"Literatura","literature",{"id":11,"doc_module":4,"doc_module_name":47,"category_name":12,"show_sort_weight":97,"slug":120},"research-report",{"id":122,"doc_module":4,"doc_module_name":47,"category_name":123,"show_sort_weight":97,"slug":124},33,"Religião e Espiritualidade","religion-spirituality",{"id":126,"doc_module":4,"doc_module_name":47,"category_name":127,"show_sort_weight":97,"slug":128},31,"Saúde e Cuidados","healthcare",{"id":130,"doc_module":4,"doc_module_name":47,"category_name":131,"show_sort_weight":97,"slug":132},45,"Tecnologia","technology"]